Vaikne laupäev

Ma mõtlesin, et Kihnu liialt seltskondlike välitööpäevade ja ühe koosolekutepäeva järel on vaja rahulikku päeva - et mõõdaks enne homset tööd suvilas mõned asjad üle. Aga aega jäi viimaks ikkagi väheks ja seepärast mängin nüüd mõttega, kas suvilakrunt kuuseheki asemele ikkagi äkki aeda vajaks. Kõrgemapoolset. Lukustatavate väravatega.

- Askeldasin õues ja sinna jalutas ema lapsepõlvesõbranna T. Ta tuli hoiatama, et ma ei ehmataks kui postide otsast suur juhe tänavale kukub: nad kõrvaldavad vana valguskaablit, millega nad naabreilt internetti laenasid. Jäime juttu ajama, redeliga lähenesid ka ta mees ja poeg ja ütlesid talle, et ta võib valvates seista ja minuga juttu edasi ajada.

- T. tervituse peale peatus meie juures auto mingi kaugema naabriga. Kirus, et meie kanti kolivad igasugused hullud, et nüüd juba mingid professorid ka talle sinna kooperatiivi naabriks kolinud. T. vahetas teemat ja tegi nalja, et ostku ta valguskaabel ära. Ajasime juttu, T. mees ja poeg tulid ka juttu ajama. Siis sai kaabli eemaldamise töö otsa, teised läksid ära ja T. sättis ka minekule.

- Tuli naaber I., kes ütles, et oli just T. pool käinud, aga teda polnud kodus. T. hakkas veidi aja pärast siiski minema ja teine naaber ütles, et tahtiski tegelikult minuga nõu pidada. Mõtlesin, et viirpuuhekist - et hüva. I. ütleb, et tahab arutada matuse korraldamist (abikaasa kauge sugulane, kelle surmast neile õigel ajal ei teatatud, ja nüüd on vaja ikkagi urnimatus korraldada). Arutasime siis matuse korraldamise läbi, otsustasime, et kirikuõpetajat pole vaja. Arutasime läbi ka ingerisoomlaste ajaloo (teadmised õnneks mõlemal kesised), ja Paide kohvikute ja sööklate ajaloo (peielaua kontekstis).

Siis sättisime minema.

- Enne, kui ma tuppa jõudsin, peatus tänaval auto. Kaugem naabrimees tuli tagasi, ütles, et tahtis ainult öelda, et ega ta teeb mullafreesimise tööd ka, kui meil vaja on.

Küsisin siis hoopis vundamendi kohta ja sain head nõu ka.

- Samal ajal lähenes teiselt poolt (meie õuest) vanaproua A. Nägi, et õuel on rahvas ja tuli kärmelt ka meiega juttu ajama. Siis arutasid nad meie õuel kogu Põhja tänava elu-olu läbi. Proua A. sai pika ristküsitluse tulemusel teada, kes kus elab ja kes kellega tülis. Ütles, tal on naabri maja müügis ja et ta läheb nüüd ära piima järele. Onu ütles, et tahaks maja näha.

- Ma võtsin onu kontaktid kaustikusse ja ta sõitis ära.

- Põõsast hiilis välja vanaproua A. ja ütles, et see on see mees, kellel kaks hundikoera ja et tema juures juuakse - et võtku me appi hoopis see mees, kes tema naabrinaisele P.-le ehitama hakkab. Siis õpetab veel, et õuest tuleb põõsaid vähemaks võtta.

- Vanaproua A. vasakule ära.

- Hakkan kohvi tegema minema. Mees autoga on tagasi ja marsib õuele. Järgneb ta abikaasa. Kutsuvad, et hüpaku ma ka autosse - lähme seda müügis olevat maja vaatama. Istun autosse ja sõidame paar maja edasi.

Müügis oleva maja juurde tuleb proua A., ja üks vanem onu kübara ja ruudulise särgiga (kõht paljas), kes tutvustab end, et tema ongi see, kes vanaema õuel käib jälgi tegemas - et vanaema oli palunud. Ma olin paari minuti eest vanaproua A.-lt ühe taime kohta küsinud (müügis olevas aias) ja ühtäkki selgub, et papi toodud labidat kasutati selleks, et osa taimest (Jaapani ülane) välja kaevata ja mulle kaasa panna. Ma tänan ja sätin minekule, enne kui veel mõni taim välja kaevatakse.

- Mees ja naine autoga kutsuvad, et kuhu ma ikka kiirustan, nüüd pean ikka nende kodu ka üle vaatama. Nad on mu kunagise õpetaja naabrid. Lähen siis neile külla ja vaatan üle kogu maja, siis mündikogu, siis paberraha kogu, siis mängupüstolid, hiina portselanist sihverplaadiga uuri (hind 30 000 eurot)  ja siis kõik, mida perenaine näidata tahab: lillepeenrad, 5 päeva vanad kassipojad ja kolme peretütre fotod. Sätin end tema antud õunte ja potitaime okstega minekule, aga nad toovad mind autoga tagasi ja vaatavad ka meie suvila üle. Selgub, et naabrimehe isa ehitab kaminaid ja ahjusid, samuti võib tellida ehitustöid, õunapuude lõikamist ja nii edasi. Naabrimees naerab šamaaniks hakanud naabrinaist - et ise ei saa ikka šamaaniks hakata. Selgitab, et ta ise oskab biovooludega haigusi ravida - ravis isegi ühe arsti terveks.

- Lähen mulle sokutatud taime istutama, näen, et üle aia elav naaber askeldab aia ääres. Otsin kärmelt uue istutuskoha, sest mulle meenub, et see naaber on ka jutukas ja nii jään ma äkki veel ka järgmisest bussist maha.

- Tänavalt ei ole õnneks vahepeal rohkem kedagi sisse jalutanud põõsastesse peitunud naabreid ka rohkem ei ole ja mul õnnestub uks lukku panna ja ära bussi peale minna. Bussipeatuses ootav tädi ei räägi midagi!

Äkki peaks aia ehitama?