Kõrvitsakool

 

Kole kiusatus oli kõrvitsad kasvama panna. Lõikasin piimapakid-mahlapakid parajaks, täitsin mullaga, tegin igasse "potti" pisikese augu ja poetasin sinna suure seemne. Kasvuperiood algab kõrvitsalistel niisiis aknalaual, umbes õlleklaasi suurustes anumates. Peab hakkama saama, sest aknalaud on nagu lift: suuremaks venitada ei anna. Loen muidugi kohe internetist otsa, et kõrvitsate ettekasvatusega tegelevad amatöörid. Ja et kõige olulisem on valida suur pott, sest ümberistutamist taimed ei talu. 

Aiamaale jõudmist ootab praegu viis 'Waltham butternuti' taimekest (ühe panin täna veel lisaks idanema) ja vist kolm suvikõrvitsat 'Tondo di Piacenza'. Otse peenrasse lähevad lähema paari nädala jooksul ka kahte sorti patissonid (oranži värvi, sorditu ning valget värvi 'Disco') ja usutavasti ka paar eelnimetatud suvikõrvitsat. 

Pühapäevase (01.05) kontrollretke ajal maakoju paistis, et aiamaa ei ole veel piisavalt tahe. Katsetasin peenramaa teist ringi läbikaevamist, aga õige pea tuli tugevam muskel appi kutsuda, sest ligunenud ja rasket savimulda oli raske liigutada.

Suvikõrvitsatega peaks ära proovima ka rõdupotis kasvatamise. Kui ruumi ja juua on, siis äkki õnnestub?

Teen eesootava suve tarbeks pisut kõrvitsamärkmeid, mis siit-sealt kokku lugesin.

Viljad piklikud kollakaspruuni koorega, viljaliha hele pähkli maitsega. Saak augustis 85-90 päeva peale tärkamist.­

Enne väljaistutamist tuleks taimi soojadel päevadel õuetemperatuuriga harjutada, aga seni kuni taimed ei õitse, võiks neile õhtul ja ka tuulise ilmaga katteloori peale panna.

3–4 pärislehega taimed peaksid minema viljakasse mulda: kui kasvatada peenras, siis tasub kaevata auk ja täita see komposti ning mullaga. Kõrvitsa võiks istutada sellele kuhjale.  Kuiva ilmaga tahab kõrvits kindlasti juua.

Selleks, et kõrvits tolmleks, peaks ka öine temperatuur olema enam kui kümme kraadi. 

Viljad piklikud kollakaspruuni koorega, viljaliha hele pähkli maitsega. Saak augustis 85-90 päeva peale tärkamist­

Viljad piklikud kollakaspruuni koorega, viljaliha hele pähkli maitsega. Saak augustis 85-90 päeva peale tärkamist.­

'Waltham Butternut' - kuigi seemneid müüdi muskaatkõrvitsa nime all, siis targemad allikad seletavad, et ei tohi segi ajada ja et tegu on hoopis keegelkõrvitsaga. Ja siis mõned tekstid seletavad, et tegu hoopis muskuskõrvitsaga. Seni kui kokku lepitakse, milline on õige nimi, püüan mina teda lihtsalt kasvatada. 

Taimedele tuleb jätta ruumi: reas kasvatamisel peaks reavahe oleme kuni kaks meetrit ja taimede omavaheline vahe 1-1,5 m. Kõrvitsatele eraldatud peenramaa sai tegelikult ristküliku kujuline ja nii suur, et taimed võiksid napilt sinna ära mahtuda. Ja järgmisel aastal võib otsida uue kasvukoha, sest üks korralik kõrvits kellegi vana koduga ei lepi.

Saaki on loota umbes 90 päeva peale tärkamist ning tuleb koristada kõige hiljem enne öökülmi. Viljade kaal on tavaliselt kilo ringis. Kaks-kolm korda suve jooksul võiks kõrvitsaid väetada ka. Kui võrsetele mõnes kohas mulda peale lükata, suruvad nad sealtki juured mulda ja see aitab kasvule kaasa.

Teiste meil tavalisemate kõrvitsatega, sh patissonid ja suvikõrvitsad, nad risttolmlema ei kipu. Seega võib nii koos kasvatada kui seemet koguda.

Suvikõrvits on tasapisi muutunud üheks mu lemmikköögiviljaks - alguses jäi see järjest enam näppu poeriiulil. Meeles on üks suvi, kui kasvatasime suvikõrvitsaid lillepeenras ja peab ütlema, et peenar ei ole iial nii hea välja näinud.

Laenasin siia nüüd ühe foto veebist, sest suvikõrvitsat 'Tondo di Piacenza' kasvatan esimest korda. Need on kaunid intensiivse tumerohelise koorega pallikesed, Itaaliast Parma lähistelt pärit pärandsort. Seemned pärit Mr Fothergrillsilt ja kui õigesti mäletan, siis esimeses ringis potti torgatutest kõik ei idanenud, kuigi pakitud väidetavalt selsamal kevadel. 

Külma suvikõrvits ei talu, ent see-eest on nõus kasvama näiteks konteineraias. Kui otse peenrasse külvata, siis on mõistlik lähestikku mulda panna neli-viis seemet korraga. Need moodustavad siis puhma. Kui vihma pole sadanud, peaks suvikõrvitsat kastma, aga lehed tuleks kuivaks jätta. Ja kui mõni vili suureks ja vähesöödavaks jõuab kasvada, siis on karta, et taim otsustab, et töö sai tehtud ning teised kõrvitsad lõpetavad kasvamise. 

Kuigi suvikõrvits ei ole teadagi säilitamiseks mõeldud, siis leidsin ühe peenramaaomaniku blogiloo, kus suvikõrvitsat (courgette) oli säilitatud koos teiste kõrvitsatega (pumpkin, squash) ja maitses viimaks üllatavalt hästi ka vanast peast. Kui meeles on, võiks ära proovida!

Patissonide puhul on oluline meeles pidada, et süüa kõlbavad nad väga noorelt (3-5 päeva) ja noorelt (7-10 päeva). Sooja armastavad nad väga ja öökülma ei talu üldse. Oleks mul kasvuhoone, koliksid nad sinna elama. Kasvutunnel on ka muidugi mõte.