Aiapäevik: lehesõda

Rehad summutavad linnulaulu - lehed on vaja kokku riisuda, et kevad kosuks. Täna sai avatud ka suvila-aia hooaeg. Ma pole kindel, kas nii vara ongi saanud seal tegutseda. Seekord on kevad üsna varajane ning nelja tunniga sai neli peenart üle käidud. Sooja oli kaheksa-üheksa kraadi, seda ka toas, nii et vaikselt istumise päev täna veel kindlasti ei olnud.

Maapind on suvila-aias tahedaks tõmbunud  - tegelikult tuleb vist lausa ilma jälgida, sest kevadine tuul ja päike võivad mulla kiirelt kuivatada. Kummaline on seda üles märkidagi, sest koos hommikukohviga lugesin ühe aiadisaineri blogist postitust sellest, kuidas haljastada aeda konteinertaimedega olukorras, kus nädalaid sadanud vihm (tänavune) välistab aias liikumise, sest see lõhub mulla struktuuri.

Suvilas on krookused vast nädala jagu linnakrookustest maas ja sätivad alles õitsema.

Olen rõõmus, et eelmise aasta istutused said tehtud koos kollaste poesiltidega, sest peale vanade lehtede eemaldamist poleks muidu erilist arusaamist, mis kuskil asub. Sibullillede puhul tuleb ka äkki kaardistamine ette võtta, sest sain küll aru, et suurem osa maha pandud kraamist on talve üle elanud, aga paari asja puhul jäin täna küll äraootavale seisukohale: kas see siin oli nüüd valgete krookuste rida? Kas selle puu alla panin ma tõesti tulbid? Kas sellest püsikupeenrast pidi veel midagi ilmuma?