Jaanieelne rõduaed

Aprilli keskel, kui esimesed soojad päikeselised tunnid ahvatlesid mind külvamistöödega rõdule kolima, nägi see tühi välja. Mitte kõledalt, vaid mõnusalt, loovalt ja paljulubavalt. Mitu kuud, kus ilm on soe ja asjad kasvavad!
Mul ei olnud tegelikult täpset eesootava hooaja plaani, sest möödunusduvine püsikukasti mõte küll meeles, aga mitte otsatult inspireeriv. Kaasaegne, modernne, korrastatud, nappide valitud taimedega. Pealegi olin vahepeal hoopis teisest ooperist riiuli juurde muretsenud, mida tollesse korrastatud maailma sulatada polnuks põhjust.
Kohe on jaanipäev, nii et hea aeg eelnenud kuud korraga kokku võtta.
Esmalt hakkasin rõdul vähehaaval karastama toas aknalaudadel võrsuvaid istikuid. Kauaks neid õue jätta ei söandanud, sest rõdule puhub tuul, mis varakevadeti on valdavalt jahe.
Mais muutus rõdu tõeliseks transiitkeskuseks, kuna väikestes pottides ja kassettis kasvanud taimed vajasid jätkuvalt ümber istutamist ja mõned külvid ka pikeerimist. Kuigi enda arvates olin pool aknalauda siilkübaraid täis külvanud, sain neist lõppkokkuvõttes vaid viis potti. Samas on õige hetk resümeerida, et need on ühed aknalaual paremini õnnestunud külvidest, sest ka täna, mil viimased potid maale viisin, näevad istikud jätkuvalt terved ja head välja.
Otse rõdule lilli valides ja potti torgates hakkas rõdu selle aasta saatus selgeks saama. Külvatud lilled - valdavalt kressid, saialilled ja lillherned - on klassikaline köögiviljaaia kraam. Ja nüüd võib öelda, et köögiviljaaiaks rõdu sel suvel muutubki.

Siin on mitmeid potte maitsetaimi, nagu sellel pildil jätkuvalt hoogu võttev petersell. Seemnepakil olnud kähara peterselli lehte küll esialgu kuskilt ei paista, aga nii on paljude teistegi asjadega - ka täna esimese õie avanud saialill näeb välja lihtõieline. Lisaks rõdult aeda rännanud taimedele on maitsetaimeriiulis hetkel veel piparmünti, melissi, sibulat ja lavendlit.

Suvikõrvitsa ('Tondo di Piacenza') laiumist oli alguses uhke vaadata - pappkastist ehitatud potti saanud kolm taime olid soojast ilmast ja ohtrast veest suures vaimustuses ning kasvassid aiamaale saanud suvikõrvitsaist kordi kiiremini. Samas olin mures - lehed aina paisusid, aga ööpäeva keskmine temperatuur ei olnud külmade ööde tõttu veel piisav selleks, et tõsiseltvõetavast köögiviljasaagist unistama hakata. Ilm on piisavalt soojaks muutumas alles nüüd. Lugesin eile lehtede vahelt kokku juba esimesed viis suvikõrvitsanupukest. Lehed on taimedel praeguseks ajaks räsida saanud - lisaks rahele on neid ilmselt rünnanud ka kahjurid ja võibolla veel midagi. Ei ole taimehaiguste käsiraamatut veel tudeerinud, sest esialgu on kõrvits jätkuvalt elujõuline ja tugev. 

Tomatite aknalaual kasvatamine ei ole keeruline, eriti lihtne olevat see tänapäevaste sortidega. Nii ei ole midagi imestada, et kuigi külvasin madalakasvulisi rõdutomati taimi plaaniga sealt paar-kolm taime rõdule viia, jäi suurem osa neist ellu. Mina omakorda ei raatsinud neid välja visata, laiali ei ole samuti kellelegi jagada. See möödunudnädalane pilt õitsvate tomatitega rõduserval on rahulik ja päikeseline, aga tegelikkuses on 15 tomatitaime mu suhteliselt väikese rõdu jaoks sedavõrd palju, et tõstan neid pidevalt rõdu ühelt pinnalt ja servast teise. Vastavalt sellele, kuhu midagi veel toppida on vaja või kuhu on ulatumas purustusjõuga vihmapiisad.Veel mais oli terve nädal, mil tassisin neid ka tuppa. Viimane taimede toasessioon oli õieti veel eelmisel nädalal, kui ööd korraks ähvardavalt külmaks tagasi läksid. Kahjuks ei ole ma enam kindel, millised tomatid jäid rõdule ja millised liikusid toa vahet, sest ka rõdul ööbinud taimed jäid täitsa alles. 

Vahva on muidugi vaadata, et kõige agaramad taimed on viljumas ja esimeste tomatiteni on jäänud loetud päevad. Kasvuhoonet tahaksin. Aga see tähendaks kogu elu ümber korraldamist, sest linnas selle jaoks pinda ei ole.
Üks mõte, mis mulle just praegu, kirjutades pähe turgatas, ja kohe kirja saab pandud, on küsimus vihmaussikompostist tehtud väetisest. Nimelt olen seda ikka nädala-kahe tagant kastmisveele lisanud ning tundub, et see on ikkagi kange kraam. Lihtsalt ohtra vee ja päikese arvele kresside ja saialillede silmatorkavat lopsakust  ei kirjutaks  - pealegi aiman, et nad on väga hoogsalt kasvatanud lehti ja ehk veidi vähem hoolsalt õisi. Sisuliselt oleks need taimed nagu kompostihunnikusse istutatud. Oleks õppe-eesmärgil pidanud poti või paar väetiseta jätma, sest nüüd võib vaid oletada.

Sellel pildil näeb rõdu köögiviljaaiake isegi suhteliselt hõre välja. Olin ülevalt uuesti alla tõstnud tomatid, sest hetk varem ähvardas kogu kupatus ümber minna. Riiul tuleb seina külge kinnitada, sest kuni see tehtud ei ole, on jätkuvalt tõsine oht, et selle kandevõime ja tasakaal veavad alt. Akutrell-kruvikeeraja on valmis pandud.  

Laupäeval käsin ostlemas ja köögiviljaaed on taas transiitreisijaid täis: hostad, raudrohud, kortslehed, kobarpead, kukeharjad ja kellukad. Siin ei ole enam sõna otseses mõttes võimalik ei istuda ega astuda. Esimene peotäis potte on juba edasi rännanud, kuid astrite kassetist potti istutamiseks vaba pinda veel ei olnud.

Tegelikult leiab sellest džunglist lisaks kressidele ja saialilledele veel veidi lilli, kuid esialgu varjavad nad end teiste vahel rohetades. Õitsemisaeg algab juulis.