Aiapäevik: maa-aed

Suvi kadus käest. Sügis kadus ka käest. Nüüd on vist talv, vähemalt sajab aeg-ajalt lund ja kodu on tasakesi lisandunud talvetulede abil hubaseks muutunud. Patjadest rääkimata. Minimalistlikust must-valgest elutoast on aasta lõpuks saanud meresiniste, roheliste, pruunide ja hallidega tuba, kuhu jõulupunast ei raatsigi lisada. Täna on viimaks aeg teha piparkooke ja pühadehooaega jätkata. Kuuske veel ei ole. Vist tuleb, eks eesootav nädal näitab! Ja juba vähem kui nädala pärast hakkab iga päevaga valgemaks minema. Tegelikult sai aasta pimedaim aeg läbitud eelmisel nädalal, kui tuli töö asjus käia Põhja-Rootsis. Mitte veel arktilises, seepärast oli vihmas läbi ligunenud pimedus seal eriti rõhuv. Kell kaks päeval loojus kuskil pilvede varjus päike.

Muinasjutuliste radadega maa-aed kunagi suve alguses.

Maa-aia päevikuga olen alles augustis, ja kahjuks hooaeg suurel määral sellega läbi saigi. Sügis oli täis tööd, külmetusi, lähetusi, tööd, külmetusi, lähetusi ja nii otsast peale. Maale sisuliselt enam ei jõudnudki ja eelmise suve plaanidest saavad järgmise suve plaanid.

Kui muidu oli hooaeg ilu- ja köögiviljataimede jaoks halb - esimene hooaeg, kui miski ei saanud valmis ja ei läinud peaaegu õitsemagi - siis maa-aiast tervikuna on praeguseks jäänud pigem helge tunne. Sai vaadata taimekoosluste muutumist, nii hooaja sees kui võrrelduna eelmistega. Sai lapitud muru ja vähendatud võsa. Sai (tagajärjetult) võideldud peenramaal võimutsevate naatidega ja sai alustatud akna-aluse istutusala rajamist.

Istutusala rajamine käsitööna on täpselt nii raske kui võis aimata - töö edenes tasapisi, nii sai suvi enne otsa, kui töö.

Aastavahetus oli ka möödunud hooajal see periood, kui hakkasin uut aastaringi plaanima. Sel aastal sama moodi. Lugesin läbi eelmiste nädalatega lisandunud blogipostitused. Panen valmis õpikud. Valmisolek on kätt proovida ka maastikukujunduseks sobivate programmidega - saab näha, mis sest saab! Lisaks on aiaplaani visandamiseks alati olemas ka paber, pliiats ja joonlaud.