Aiapäevik: rõduaed

Olen olnud aeglane blogija, sest suur osa suvest on möödunud kontoris ja teine osa, hoolimata jahedusest ja vihmast, õues ja maad kaevates. Nii on märkmed rõduaiast alles ootamas!

Tänavusuvine rõduaed on pisut eklektiline, pigem täis tuubitud tarbeaed kui rahulik puhkeala. Kui eelmistel aastatel taimedest vähem teadsin, nägi siin kõik siledam ja rahulikum välja, sest eksperimenteerimissoovi ei olnud.  Tuleb välja, et rõdu on lava. Improvisatsiooniteatrile, sest kliima, meeleolu ja kasutada olev aeg (ja mis kõik veel) mõjutavad tulemust ettearvamatult.
Kevadet andis kaua oodata. Suure osa ajast tuli rõduaeda piielda aknast ja rõdu-uksest, sest iga protestimaiguline aiatööpäev andis tulemuseks külmetuse. Või noh, selline tunne jääb tagantjärele, sest neid külmetunud nädalaid oli kindlasti hulgi.
Tühjavõitu rõdu, mida aknast piielda, andis mõista, et aed on rohkem unistused kui reaalsus. Suurema osa aastast saab rõduaknast vaadata raagus mets-viinapuud tühjal betoonmüüril, aga silme ees on selle "õige" olek - südasuvine roheline müür, millel lehtede varjus askeldavad rõõmsalt sulelised.
Ah jaa, veel vastu kevadet hakkasin rõdulauale jätma päevalilleseemneid. Alguses ei leidnud linnud neid üles, kuid tasahaaval hakkas huvilisi käima ja sain kevade jooksul ülevaate lähikonna linnustikust. Puukoristaja, näiteks, jätkas varude korjamist kogu aprilli: ei söönud kohapeal midagi,  tegi kümneid transpordilende, seemned noka vahel. Lisaks käisid söömas mõistagi rasvatihased ja varblased, vähemasti üks metsvint ning haruldasemate, kuid siiski kohalikena, suurnokk-vindid, kes millalgi mais taas oma muu elu juurde naasid.

Korraliku linnumaja puudumisel.

Suure osa kevadest sai rohkem õppida ja planeerida, kui teha. Mõni plaan sai õnneks teoks ka - esimesed soetatud salveid ootasid rõdu-aias lõpp-sihtpunkti jõudmist...juba juulis.

Mai keskpaik. Tomatid käisid varast päikest püüdmas paari tunni haaval, sest ilm oli lihtsalt liiga külm.

Juuni alguses sai rõdust jälle vahejaam - seekord botaanikaaia aiapäevalt soetatud kraamile.

Ikka on külm! Prantsuse aiakruus inglise aiaraamatuga.

Soetasin sel kevadel taas peotäie aiaraamatuid ja terve rida on veel "ootelehel". Londoni aiaraamatu "London garden book A-Z" lugesin kliima soojenemist oodates juba läbi nagu jutuka. On mida lugeda - London on koduks kolmele miljonile aiale hiiglaslikust RHSi botaanikaaiast tänavatel asuvate tikutopsisuuruste aedadeni, mille on rajanud linnaaianduse aktivistid.Käies Londonis valdavalt pigem tööreisidel, on on see rohelus mulle tasapisi järjest märgatavamaks muutunud ning usun, et mõni järgmine reis saab selle raamatu toel tõeliselt meeldiva lisakihi. Ja tasapisi töötan läbi õpikut taimekasvatuse alustest, kust saab inglise keeles lugeda fotosünteesist ja morfoloogiast. Nii on väljakutseks sisu ja vorm ühekorraga.

Jaaniaja rõduaed.

Püüdsin rõdu osas sel kevadel olla taaskasutaja, soetades vähem ostukeskuste mulda ja kasutades eelmise hooaja oma segatuna. Innustust andis mälestus eelmisest suvest, kus mõned rõdupotid selgelt üleväetamisest lopsakad ja pigem rohelised, kui õitsvad olid.
Tänavu on rõdule üsna plaanimatult tekkinud tomatidžungel. Ka need annavad küll rohkelt rohemassi, aga vist üsna tagasihoidlikult tomateid - aga seda mitte üleväetamise, vaid jahedate olude tõttu. Pottides on ka veidi "iluaeda": gladioolid (Gladiolus nanus ramosus 'Robinetta') ja daaliad. On juba august, kuid kergeid õitsemise märke ilmutavad vaid daaliad Kressid ning päevalilled kasvavad kõhklevalt ning ei pruugi sel suvel õitsemiseni jõuda. Peiulilled on sel kevadel pidanud trotsima nii maikuist lund kui paari päeva tagust rahet ning kergelt põdema nad sel aastal jäidki. Tsinniad on oma potis viimased nädalad umbes sama kõrged olnud, seda kolmandat kuud järjest. Hankisin turult juurde mõned suvisemad õied - kui mõned meetrid allpool asuva varjuaia puhul on rohelus just see, mida imetlen, ja üksikud õied on lisanüanss, siis rõdul tahaksin suvel näha rohkem lilli. Naabrite rõdudel on lillemeri, aga see on vist, suuresti, aianditest, kus lilled kile all mõnusa hoo sisse said, nagu alati.